reede, 7. oktoober 2016

Mõisaartikli III osa ilmunud

Nüüd on võimalik Tartu Valla Kuukirjast lugeda Taabri mõisa teemalise artikli III osa. See on leitav siin: http://tartuvv.planet.ee/dokumendid/kuukiri/2016/09kuukiri.pdf.

kolmapäev, 5. oktoober 2016

Taabri mõisa teemalise artikli III osa peagi ilmumas

Paar nädalat tagasi sai mul valmis Taabri mõisa teemalise artiklisarja III osa. See peaks nüüd peagi ilmuma Tartu Valla Kuukirjas nii paber- kui võrguväljaandena. Artikli põhisisuks on Taabri mõisa ajalugu Rootsi aja algul ehk siis XVII sajandi esimestel kümnenditel. Peaasjalikult on juttu mõisnik Nils Dublarist, kes mõisa donatsioonina sai. Nagu ma avaartiklis sedastasin, on eesmärk vaadelda selle mõisa ajalugu ajalooliste arengute kontekstis. Kui algselt kavandasin sarja maksimaalselt kuueosalisena, siis nüüd tundub, et see kujuneb siiski mõnevõrra mahukamaks. IV osas keskendun mõisnik professor Heinrich Heinile ja Tallinna raehärra Andreas Stampehlile, kes olid viimased Taabri eraomanikest valdajad. Kui jääb ruumi, siis tuleb juttu  ka reduktsioonist.

neljapäev, 14. aprill 2016

Taabri mõisa teemaline teine artikkel

Tartu Valla Kuukirja aprillikuu numbris ilmus just teine osa artiklisarjast Taabri mõisa ajaloost. See käsitleb mõisa esmamainmist 1541. aastal, Anrepite suguvõsa ja nende seost Taabriga ning mõisa ajalugu XVI ja XVII sajandi vahetusel. 

Artiklit saab lugeda siit (lk 18-9):

reede, 18. märts 2016

Artikkel Taabri mõisa ajaloost

Millalgi eelmise aasta lõpul tekkis mul mõte kirjutada ülevaatlik artikkel mõnest Tartu valla piiridesse jäävast mõisast. Tartu valla kohalik häälekandja Tartu Valla Kuukiri (edaspidi TVK) on juba pikka aega viljelenud traditsiooni kajastada oma valla mõisade minevikku. Ülo Siimets on mitme külje alt kirjutanud Raadi mõisa ajaloost. Mare Must on valgustanud Vasula mõisa ajalugu. Seepärast otsustasingi võtta mõne mõisa, mida väga ei teata. Valik langes Taabri (Anrepshof) riigimõisale. Kroonumõisad on tavaliselt väheatraktiivsed: häärber reeglina tagasihoidlik puitehitis, mõisasüda minimalistlik, rendivaldajad sageli vähetuntud isikud jne. Just sedalaadi andmete vähesus mind köitiski: avastamisrõõmu on kuhjaga. Jaanuaris läkitasingi toimetusele artikli esimese osa, mis kõneleb Taabri nime etümoloogiast, mõisa asendist ja suurusest ning õiguslikust seisundist; see avaldati TVK veebruarinumbris. Planeerisin artikli viie- või kuueosalisena. Teine osa, mis räägib mõisa ajaloost alates esmamainimisest 1541. aastal kuni Poola ajani, pidi ilmuma TVK märtsinumbris. Toimetaja Tiit Helmi sõnul aga see sinna ei mahtunud ja ilmub siis aprillikuu numbris.

Artikli esimese osa leiab siit (lk 14-5):
http://tartuvv.planet.ee/dokumendid/kuukiri/2016/02kuukiri.pdf

Tere tulemast tagasi!

Sellest on nüüd möödas juba peaaegu seitse aastat, mil ma sellesse blogisse viimase postituse tegin. Seega – on küll tagumine aeg ses' suunas midagi muuta... Nende möödunud aastate jooksul on mõisade uurimises palju juhtunud – ja juhtub tänagi ning, ma olen kindel, juhtub tulevikuski –, mis ehk mõnele ikka veel huvi võiks pakkuda.  Niisiis, head lugemist!